Piknik – see on söömaaeg looduses või värskes õhus. Reeglina oleme harjunud kogunema aeda, parki, metsa või järve kaldale. Kuid on olemas ka palju eksklusiivsemaid kohti, kus on võimalik korraldada unustamatuid koosistumisi. Järgnevalt on välja toodud viis varianti ebaharilikest asukohtadest meeldiva ajaveetmise jaoks värskes õhus.

1. Merekallas

Kõik soovivad süüa ja puhata mere ääres, kuulates merelaineid. Merekaldaid on erinevaid: alates liivarannast ja lõpetades metsikute kaljurahnudega. Kui tegemist ei ole hariliku rannaga, siis tuleb hoolitseda ennekõike ohutuse eest. Kallas peab olema lauge. Pealegi on mugavam piknikukoht teha veest kaugemale, siis ei hakka tõusu korral lained häirima.

Mereäärse pikniku nõrkuseks on muru puudumine. Liivasel rannal ei ole lihtne roogasid ja toiduaineid peenikeste liivaterade eest kaitsta ja keeruline on lauda maapinnale organiseerida. Siinkohal aitab väike plastikust lauake pinikulinale, kuhu saab asetada toidu ja joogid. Igaüks saab ligi astuda ja valida endale suupisted oma maitse järgi.

2. Kaater

Veel üks vee peal peetava pikniku variant on kaater. Külaliste arv on siin küll piiratud, sest suurearvulist seltskonda või suurt peret ühe kaatri peale istuma ära paigutada ei anna. Selline piknik ei sobi aga lastele, sest neil on raske kauem kui pool tundi kaatri peal paigal istuda. Kaater sobib hästi romantilise pikniku jaoks kahele või neljale inimesele.

Haarake kaasa sügav servadega kandik. Kaater kiigub alati vee peal, seepärast on parem mitte riskida. Sügava kandiku peale on võimalik laotada võileivad, suupisted ja salatid.

Suurepäraseks boonuseks on randumine väikesele saarele, kus ideaalis mitte kedagi ei ole. Seal on võimalik meeldivalt aega veeta ja looduse varju eralduda.

3. Muuseumid-looduskaitsealad

Võimalus pidutseda muuseumihäärberi õuemurul on tekkinud tänu turundajate jõupingutustele. Nüüdisaegsed muuseumid on külastajatele orienteeritud ja seepärast pakuvad tihti täiendavaid vaba aja veetmise võimalusi. Piknik pargi või järvekalda murul on võimalik muuseumikompleksides, looduskaitsealadel ja dendroparkides. Küll aga tuleks külastamise tingimused aegsasti välja uurida.

Sellises kompleksis piknikut pidades tuleb olla eriti hoolikas. Järv, park ja iga taim on osa looduslikust ja kultuurilisest pärandist. Seades end sisse murul krahvi pargis, kus on vana tiik ja õitsvad liiliad, on tunne nagu viibite piknikult möödunud sajandite aristokraatidena.

4. Lumine nõlvak

Lumi akna taga on parim põhjus seada end sisse kamina ette ja lugeda raamatut. Kuid on ka muid variante, piknik lumisel lagendikul on üks neist.

Väljasõit loodusesse sellistes tingimustes jääb meelde erilise atmosfääri tõttu. Eriti siis, kui kaasa võetakse palju tekke, patju ja kattelinasid. Süüdake ere lõke ja ärge unustage termoseid lemmikute kuumade jookidega.

Eriti šikk on vanaaegsed samovarid. Ei ole välistatud, et teie piknikut nähes soovivad sellega liituda juhuslikud möödakäijad.

5. Majakatus

Suure linna piiridest välja rabeleda on tõeline nauding. Liiklusummikute tõttu lükkub pikniku algus kahtlemata mõneks tunniks edasi. Pealegi võivad armastatud kohad olla hõivatud kiiremate turistide poolt.

Kuid hiidlinnade elanikel on suurepärane varuplaan. Selle jaoks piisab, kui kutsuda lift ette, sõita ülemisele korrusele ja astuda katusele. Sealt avaneb suurepärane vaade aga suure linna sagin tundub olevat kauge ja muretu.

Ainuke miinus on, et ohutuid katuseid, mida on lubatud külastada, ei ole linnades kahjuks just eriti palju. Kuid sellisel piknikul on palju plusse. Teil ei ole vaja tunda muret toiduainete värskuse ja bensiini hinna pärast. Tuleb, vaid kaasa haara toiduained ja kaasaskantav mini-söepann ning nautida looduse vaadet linnulennu kõrguselt.